ehk riietumise, kliimavööndite ja geenide omavahelisest seotusest.
ma olen siin vist juba sügisest saati aegajalt muretsenud väikeste hollandi laste tervise pärast. kes siis, kui mina ilma kinnasteta enam kodust naljalt ei väljunud ikka palja pea paljaste kätega ilma salli ning poolenisti eest lahtise õhukese jakiga rahumeeli lõikava tuule käes oma kärudes või rattatoolides istuvad ja teist nägugi ei tee. rääkimata nende vanematest, kes tõsi küll, vahel tunduvalt soojemalt riides näisid olevat.
nüüd, kui ilma mütsi ja sallita minutiks väljaminek minu jaoks võrdub raudselt kergelt valusa kurgu ning kahepäevase taimetee kuuriga. nüüd ma enam ei imesta eriti. et kuidas või miks hollandlastel külm ei ole. ju siis ei ole. ning miskit nähtavat või pöördumatute tagajärgedega kahju sellest ei näi ka sündivat. ei sure nad sellepärast välja midagi. või kui siis ikka samadel põhjustel, mis meiegi.
tegelikult, ma mõtlen, on asi tõenäoliselt geenides. meile (üldistan siin enda ja k. näitel, kui lubate) näib olevat geneetiliselt sissekodeeritud teatav sessoonne käitumine. et teaud perioodi jooksul lihtsalt PEAB end silmini villasesse mässima, või muidu on kohe jama kaelas.
põhi-lõuna. nice try though.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
mina jälle augustikuus imestasin, miks nad kõik ratsasaabastes ringi jooksevad, ise vaatasin nõutult oma sandaalidest paistvaid varbaid ja teesklesin, et olen normaalne.
õnneks mul augustis siinolemist plaanis ei ole. et võin vabalt ilma suuremate süümepiinadeta kuskil paljajalu ringi lipata. kingpool. hollandlased ise peavad mind küll hollandlaseks. häirivalt sageli. muudkui tulevad seletama tänaval midagi.
Postita kommentaar