neljapäev, eelmine

ehk hindamine hollandi moodi.

hindamine nagu hindamine ikka. pärast selgus. ennem ju ei teadnud, mida arvata. teadsid vaid, et oled see, keda on terve semestri jooksl vaadatud kui eriliselt musta lammast eriliselt lumivalgete lammaste seas. väga imestavalt ja üllatunult. arhitektid on üks kummaline klann. mitte, et ma seda juba varem ei teadnud. aga iga kord ikkagi, kuigi arvad, et oled ära harjunud juba, on siiski põhjust uuesti imestada. aga ongi huvitavam, ei hakka igav ega midagi.

ning tegelik närveeriv tunne, mis kõhus peävi keerles, magada ei lasknud ega midagi. ma arvan, et selle põhjuseks on lihtsalt keelelised erinevused. kuidas asju nimetatakse. hindamine on hindamine. aga siin ei ole ju hindamine, on 'final presentation' ning see vaevalt viietäheline 'final' seal ees on uhkust täis ja külvab värisevaid hääli ja käsi ja põlvi ja eneses kahtlemisi ja viimasel minutil printimisi mis lähevad untsu või siis ei lähe aga närvis oled ikkagi hirmsal kombel.
muidugi jäid hindajad ise hiljaks, mida oligi arvata nendest. istusime siis kõik seal pinkidel reas kui lapsed lasteaias jõuluvana oodates. teadmises, et sa oled teinud kõik või enamgi või veidi vähem aga niikuinii enam ei saa midagi teha ning tema, teda lihtsalt ei ole veel.

iseenesest oli vahva olla korraga hommikul kell 08 pärast kahte magamata ööd bussipeatuses. kus oli peale minu veel üks mees või oli ta hoopis naine. ei mõelnudki välja lõpuks. ning algul ei tahtnud bussiajad sugugi meelde tulla ning pärast jälle bussi number. igapäevased pisasjad, mida igapäev ei märka, aga siis kui nendesse igapäevadesse on tekkinud 4-nädalane auk, siis märkad. ja mõtled.
seal nii seistes ja tühja bussisõiduraja taga kahel real venivat ummikut vaadates tabasin end piilumast iga auto sisemusse, tabamaks hollandi ummikute tekkemehhanismi. ei ole see midagi teistmoodi kui tallinnas - ikka nii, et 1 auto per inimene, 1 inimene per auto. üheksal juhul kümnest. aga ühe auto lahtisest aknast kostus U2 nign päev, mis hakkab U2-ga, ei saa ju ometi kehvasti minna.
ei läinudki.