home alone? tüng!

e pildikesi korterist, kus kirjade järgi elab 5 inimest, aga elu näitab pidevalt vaid kahte nägu.

***

niels, 33, holland
omanik. vähemalt 2.5m pikk. tema teab, tema ütleb, tema lööb naelad seina (loomulikult on need tal endal olemas, mis saab mul selle vastu olla). mida tema ei tea, seda ei ole siin majas olemas. läheb hommikul kell 06 tööle, laupäeviti magab sügava pärastlõunani. unistab rumeeniasse või prantsusmaale oma talu rajamisest. 
ja kui vannituba on kahtlaselt kaua hõivatud, siis need ei ole mitte neli tibi, vaid niels.

mina, 27, eesti
(ei kommentaari)

martina, 27, holland
igapäevaselt tegeleb põllumajandustehnika müügiga, ka eestisse, muide. kaob hommikul, ilmub õhtul. armastab rattaga sõita (rohkem kui keskmine hollandlane, st mitte ainult kodust tööle ja tagasi, vaid ikka peente kummidega profiratta ja -varustusega). teeb iga nädal erineva udupeene supi, omab kelrdis kolme ratast. viimase nädala on teadmata suunas kadunud, koos temaga ka kõik tema rattad. viimane on eriti teretulnud - täitsime kiirelt keldrisse tekkinud vaba ruumi oma kolaga.

simonetta, 24, rumeenia
tegus rohkem öösiti kui päeval, niiet pean olema ettevaatlik kööki kesköisele võileivale minnes, pimedas on elu. räägib ja laulab omaette kõlavalt. ilmelt meist kõigist kõige emotsionaalsem ja kõige suhtlevam.

tina, <20, belgia
olen teda kolme nädala jooksul ehk vaid kaks korda näinud ja natuke rohkem kordi oma seina taga elamas kuulnud. tuleb teisipeäval, läheb neljapäeval. niiet pole ime.

***

tina lahkus neljapäeval, martina on terve nädala ära, hommikul teatas simonetta, et ta läheb nädalavahetuseks maastrichti. mõtlesin siis, et nojah, jälle mina ja niels. traditsioonilised näod. simonetta lohutas selle
peale, et ei, niels on ju pariisis nädalavahetusel. ahsoo.

mida mina siis veel siin istun, ah?
selline tunne nagu oleks korraga keset suve kogemata tartusse sattunud, unine vaikus ja rahu, kedagi ei ole, kõik on kuskil ära ja siis sul on mingi väga veenev põhjus (mida sa ilmselt sõnades seletada ei suuda) seal olemiseks.

ühtäkki on kuulda elu ja liikumist, kuskilt vilksatab käterätti mässitud niels, palub et ma vannitoa ventilatsiooni sisse lülitaks ja on imestunud, et miks ma arvasin, et ta pariisis on. homme läheb alles. nii kiirelt lõppeski minu üksinda-kodus-nädalavahetus.